Ore (i). 1. v.t. Bore.
2. Poke out with a rod, probe, search out. I orea te tuatara, ka puta ki waho (P.).
3. n. A war spear with a detachable point. oreore v.t. Incite. I oreorea ano ki te korero; koia i hamumu ai.
whakaoreore, v.t. Probe out.
Williams Dictionary
Ore (ii), v.i. Quiver. He aha ra te take mai o tenei rakau e ore nei tana tu?
oreore. 1. v.i. Shake, quiver. Oreore te kata a te wahine (M. 132). Ka oreore te paparinga ki te kata.
2. a. Alarmed, fidgety. Ahakoa whakaeke a Tuwharetoa ki te riri, kaua e oreore.
3. Intensive adverb with words indicating dryness. Pakupaku oreore, very dry. Mitimiti oreore te tai o Tauranga (M. 135). ‖ ora (iii).
Williams Dictionary
Ore (iii) = kaore, ad. Chiefly used in poetry. Ore te hoki mai, e, ki a au ra (M. 131), Ore te koera kei te ngahae (M. 101). Ka karanga mai tetahi tangata, “E, katahi te tangata ka hapa ake.” Ka ki atu ahau, “Ore ka tata hoki.” ‖ kaore.
Williams Dictionary