pake - obstinate
Pākē, n. A rough cape made of undressed leaves of kiekie or flax. Ka wekua tona pake e te rakau (T. 80). Ka toimaha ra koe i te haringa i o pake (Pi. 127, 6).
Williams Dictionary
Pāke, a. Adult. (Whang.) = pakeke.
Williams Dictionary
Pakē, v.i. Crack, creak, rustle, emit a sound like that of rending, etc. Ka pakē te rakau, meake whati.
pākēkē, pakepakē. 1. v.i. Creak, crackle, grate.
2. v.t. Grate, scrape. Kua pakeketia nga riwai.
Williams Dictionary
Pake, a. Obstinate. Ka pake te tangata ra, e kore e whakatika.
pakepake, a. Persistent.
whakapakepake, v.t. Persuade, induce. Na Te Rangi i whakapakepake i oma ai taku pononga.
Williams Dictionary