Tupua, tipua. 1. n. Goblin, demon, object of terror, taniwha, etc. Ka tae ki te tino wahi i noho ai te tupua nei, a Hotupuku (T. 150).
2. One versed in magic arts, tohunga. Te whakarongonga atu te ati tupua, te whakarongonga atu te ati tawhito (K.).
3. Foreigner. A tiaia koe ki te manu o tawhiti, te manu a te tupua (M. 109).
4. Strange sickness.
5. a. Strange. Ka rongo Taweke i aku rongo tupua hei paki ki te whare (M. 18).
6. v.t. Steal, kidnap. Ka rotua te whare e nga wahine ra, ka whakamoea, kia moe, kia tupuatia ai a Kae e ratou (T. 37).
whakatupua, n. A fish.
Williams Dictionary