Tūpou. 1. v.i. Bow the head, stoop down. Ka tuturi nga turi ki tana wai heru, ka wewete i tona tikitiki, ka ru i ana makawe, ka tupou ki roto ki te wai (T. 55).
2. Fall or throw oneself headlong.
3. Dive.
4. Rush, of current. Katahi ka tirohia, no te mea ano ka kaha te tupou o te ia; katahi ka karanga atu te toi whenua, “Kua tupou te ia, whakamatauria.” Katahi ka haere atu ki te tupouranga, katahi ka tukua tetahi parirau, ka tatu, kaore i riro mai (J. ii, 148).
5. a. Steep. Ko te wahi pai tena mo te awa, e tupou atu na hoki.
6. ad. Headlong, head first. Ka rere tupou te waka ra (T. 72).
7. n. An aitua in weaving. Mehemea ka moe ahau i te po, ka kitea e au te kakahu o taua wahine e iri ana, ka kiia tena he aroakapa, he tupou, ara he aitua (J. vii, 129).
tūpoupou. 1. v.i. Bow frequently; pitch, as a canoe.
2. n. Cephalorhynchus hectori, porpoise.
3. Relatives watching round a corpse.
4. Serious illness.
5. A small net for taking fresh-water fish.
6. a. Seriously ill.
Williams Dictionary