Kuku. 1. v.t. Nip. Pass. kukua and kūngia.
2. Draw together. Kukua te kete.
3. Close, double up. Ka kukua te ringaringa, ka motokia ake ki tona ihu (T. 21).
4. Hold the breath. Ka kaha rawa koe ki te kuku i tou manawa.
5. n. Anything used as pincers, tweezers. Kuku o te manawa, that which has a hold on the affections. Kua whakaarorangi noa ake tona ngakau ki te ataahuatanga o Te Whatui—apiti, te kuku o tona manawa (T. 164). Kuku—ā—mata, a method of carrying the huata spear.
6. Mytilus planulatus, M. canaliculus, and other species of mussel. Ka kite a Paoa i reira i te kuku o Waiau (T. 196). Kuku—mautoka, kuku—moe—toka, a species of mussel. Katahi ka haehaea ki te mata—whaiapu, ki te mata—tuhua, me te mira tuatini, te kukumoe—toka, te ngaeo (T. 152). Kuku—para, small species of mussel.
7. Fear.
8. Nightmare. Ka moe koe, a e haere mai ana te wairua o tetahi tangata ki te patu i a koe, he kuku tena.
9. Colic.
10. A pattern of carving
kūkuku. 1. v.t. Tie up, lash up. Kai atu, whakairi atu, kūkuku rawa, roiroi rawa ki te pataka tapu a Raukatauri (M. 291).
2. n. Atrina zelandica, fan mussel.
= kūkukuroa.
3. Cyathodes juniperina, a shrub.
4. a. Shrivelled up, as by fire.
Williams Dictionary
kūkū, n. Hemiphaga novaeseelandiae, pigeon. Kua rongo raua i te kapakapa o te harirau o te kuku (T. 146).
kukū. 1. n. Grating sound. Ka rongo a Kupe i te kukū o te takere o te waka (T. 116).
2. v.i. Grate, make a grating sound. Whakarongorongo ana te taringa ki te haumi a te taurua e kuku nei (M. 243).
Williams Dictionary