whakaāngi, v.t. 1. Fly, as a kite. Ko tana mahi he whakaangi manu (T. 57).
2. Approach stealthily, stalk. Whakaangia tonutia mai i muri na kua mau.
Williams Dictionary
whakaangi. 1. v.i. Float, move easily. Rere te ika, whakaangi te ika.
2. Fall through the air, so hurl oneself. Katahi ia ka whakaangi i taua toka nei ki te whakamoti i a ia (P. 133, 11).
3. a. Denoting step relationship, so papa whakaangi, stepfather; but tamaiti whakaangi is used also for nephew or niece.
Williams Dictionary