koi - sharp
Koi (i). 1. a. Sharp. Ko Tihorewhenua mana e oroi atu kia koi (M. 383).
2. n. Promontory, headland.
3. Spike, sharp splinter. Ko ona niho kei te koi mata (T. 28).
koinga, n. Point, edge.
whakakoi, v.t. Sharpen. Whakakoia taku toki ki to hoanga.
kokoi, a. Sharp. No mua ra, e te rau te whakaratonga atu o te panehe, e kokoi te whakahau rakau (M. 260).
koikoi. 1. a. Somewhat sharp.
2. Prickly.
3. n. Spear, 6 ft. to 8 ft. long, pointed at both ends. He pou whenua, he koikoi me era atu rakau (J. xix, 197).
whakakoikoi, v.t. Incite, inflame. Ka ki atu ia, “Kaua koe e whakaka i tana korero, ara kaua e whakakoikoi atu.”
Williams Dictionary
Koi (ii), conj. 1. Whilst. I te wa i mua ra, koi hine ana au (M. 278). Haere koe koi awatea.
2. Lest. Me wehe ki te wai kia ora ai au, e, koi haehae oratia, koi taiaritia (M. 47). = kei.
Williams Dictionary
Koi (iii), ad. 1. Almost. Koi rarua ai koe (You almost got into trouble).
2. Not. Koi paruparu, koi aha (No mud whatever).
Williams Dictionary
Koi (iv), v.i. Move about. E koi haere ana i te one.—Ka kotahi marama e koi ana, ka noho ia.
kokoi, v.t. Rub in dye.
‖ kori.
Williams Dictionary
Koi (v), a. Good, suitable. Ina te wahi koi hei puni.—Katahi te koi, o te ngapara nei. = kou.
Williams Dictionary
Koi (vi), in poetry = i, verbal particle, prep. Naku pea koutou koi tiki atu ki Hawaiki (M. 10). Ma te hau e pupuhi, e wero ra koi taku tinana (M. 275). Na te tau au koi ki mai kia tokoruatia (M. 19).
Williams Dictionary
Koi (vii), in poetry = ki, prep. Nuku mai, e te tau, ki runga koi aku turi (S. ii, 31).
Williams Dictionary