Ukui. 1. n. White clay.
2. v.t. Scour, rub, wipe. Mo te puke i ukuia, i tahia i runga o Taranaki (M. 386).
3. Efface, sweep away. Tona ukuinga ko Parawhenua mea (Its effacement was like the Deluge).
4. Sharpen by rubbing. Ukui o niho, oroi o niho (M. 160).
ūkuikui, v.t. Rub into a mixture. Ka riringi iho tetahi wahi o te hinu ki roto i te horu, katahi ka ukuikuia e nga ringa, ka ukui ki te tinana katoa.
‖ uku (i).
Williams Dictionary