Matatā, v.t. 1. Carry on a litter. He mea matata te tangata ra.
2. Defend with a pad. He mea matata ki te raupo kei tata ki nga kowheka.
Williams Dictionary
Matata. 1. v.i. Be split, gape. Kua matata te kakau o te toki.
2. Open. Te kowhatu nei, e, matiti, matata (T. 96). Me kore e matata tona waha ki te whakaatu mai i etahi whakaaro ke e puta ake i roto i a ia.
3. n. Chink, split, crevice. Ka whati nga ngarara ki roto ki nga tauwhare oneone, ki nga matata one one (W.M. xii, 202).
mātatatata, a. Cracked, fissured.
Williams Dictionary
mātātā, n. 1. Rhabdothamnus solandri, a shrub.
2. Bowdleria punctata, the fern-bird.
Williams Dictionary